Lapi kuld ja muud põhja imed
Viimased talvised reisid rihitakse Soome Lapimaale.Põhjas ärkab loodus alles siis, kui mujal Soomes on suur suvi juba käes.
Lapimaal saab suusarajale isegi aprillis ja mõne pool mäesuusatatakse veel juuni keskel. Lapimaa kevadet ei suuda kirjeldada ei sõnad ega isegi pildid, seda peab kogema oma nahal. Siin aga näpunäiteid ja fakte neile, kes veel enne suve põhja poole sõita plaanivad.
SUUSAKESKUSED
Kogu Lapimaa turism keerleb aasta läbi suusakeskuste ümber. Talvised menuharrastused on suusatamine, mäesuusatamine, põdra- ja koerarakendiga sõitmine ning mootorkelgusafari. Pidevalt mõeldakse välja uusi tegevusi ja ahvatlusi. Viimastel aastatel on populaarseks muutunud jäämajutus ja praegu saab juba mitme pool veeta öö iglus või lumehotellis. Endiselt tahetakse käia räätsamatkadel sügavas lumes. Suurimad mäesuusakeskused on Ylläs, Levi ja Ruka. Ruka ei asu rangelt võttes küll Lapimaal, kuid on ühisnimetaja alla viimiseks siiski piisavalt lähedal. Ruka väärib mainimist ka Soome pikima suusahooaja tõttu.
KULLAOTSIJAD
Lapin Kulta on populaarne õllebränd, kuid Lapimaalt võib leida ka päris ehtsat kulda. Tegelikult on seda isegi nii palju, et 1800. aastatel jõudis Lapimaale tõeline kullapalavik. Suurim leitud tükk kaalus üle 350 grammi, kuid kullaliiva pestakse jõgedest välja tänase päevani. Kullaotsimine on arusaadavalt populaarne tegevus, eriti Tankavaaras ja Lemmenjokil. Tankavaaras asub Kullamuuseum, kus jäädvustatakse Lapi kullaotsingute ajalugu. Seal saab proovida kullaliiva pesemist siseruumides ja jagatakse praktilisi näpunäiteid, milliste tunnuste järgi uusi kullaleiukohti avastada.
JÕULUVANA
Maailma tuntuim soomlane on Jõuluvana. Ja Jõuluvana elukoht on muidugi Lapimaal, täpsemalt Korvatunturil. Põhjapolaarjoonel Rovaniemi linna lähedal Pajakyläs asub aga Jõuluvana kontor, kus ta käib iga päev kogu aasta jooksul külastajatega kohtumas. Selles elurõõmust tulvil asulas leiavad endale põnevat tegevust igas vanuses külastajad.
Jõuluvana kontor. Joulumaantie 1, Põhjapolaarjoon.
AUTOGA RONGILE
Lapimaale on Lõuna-Soomest pikk tee. Üks võimalus on sõita Helsingist lennukiga, kuid paljud soovivad reisida oma autoga. Kes tahab 1000 km pikkust autosõitu lühendada, võib kasutada AutoJuna teenust. Õhtul Helsingist väljuva rongi kupees saab mugavalt ööbida, samal ajal kui auto reisib rongis „pagasina” kaasas. Hommikut saab tervitada juba Lapimaal ning kohe ka suusaradadele suunduda. Autoreisirongid sõidavad Helsingist Oulusse, Rovaniemisse, Kolarile ja Kemijärvile. Neljaliikmelise pere ja tavasuuruses sõiduauto üheotsapilet maksab umbes 250 eurot.
LÕHEJÕED JA FORELLIJÄRVED
Iga kalamehe unistus on püüda kinni üks suuremat sorti lõhe. Lapimaa suured lõhejõed on Tornionjoki ja Tenojoki. Ka väiksematest ojadest püütakse ilusaid kalu. Tunduriala järvede põhiliseks kalasaagiks on forell, mida püütakse palju just talvel.
PÕHJAPÕDRAD
Põhjapõder on Lapimaal kõige tähtsam loom. Põhjapõtru kasutatakse nii turismi edendamiseks kui lihaveistena. Põdrad elavad suurema osa aastast täiesti vabalt tundras. Liikluses tasub põhjapõtrade suhtes ettevaatlik olla, sest nad võivad karjadena maanteedel liikuda. Põhjas tuleb just põhjapõtradega seotud liiklusõnnetusi ette kahetsusväärselt palju.
INARI JÄRV
Soome tuhandetest järvedest suuruselt kolmas asub Lapimaal. Inari pindala on üle 1000 km² ja sügavus ligi 100 m. Saari on järves loendatud üle 3300. Ukonsaari on saamide ajalooline ohvripaik. Korkia Maura saarel asub jääkoobas, milles jää ei sula tavaliselt suvelgi.
SOOME KÄSIVARS
Soome loodepoolseim osa on Käsivarsi. Just seal asuvad kõrgeimad tundurid, mille seast kõige kõrgem on Halti (1365 m). Piirkonna turismikeskus asub Kilpisjärvi ääres Rootsi ja Norra piiride läheduses. Kilpisjärvi kõrval kõrgub uhke Saana tundur, mille tippu viib korralik ent küllaltki raske matkarada. See-eest laiub ümberringi hingematvalt kaunis maastik. Kilpisjärvilt pääseb autoga Norrasse ja ka Tromsø linna pole just pikk maa.
AMETÜSTID
Kuld ei ole ainus väärtus, mida Lapimaa mullast leida võib. Juba Leonardo da Vinci uskus, et „Ametüst hajutab kurjad mõtted ja parandab intellekti.” Ilus ehtekivi on ammustest aegadest tuntud. Lapi ametüst tekkis 2000 miljonit aastat tagasi iidse suurmäestiku sügavuses. Tänapäeval kaevandatakse seda Lampivaara Ametüstikaevanduses labidameetodil, suuri ekskavaatoreid ei kasutata. Ametüsti ei müüda toorkivina, vaid see töödeldakse kohapeal näiteks eheteks. Lampivaara kaevandus on ilmselt ainus kalliskivikaevandus maailmas, kuhu korraldatakse ekskursioone. Kaevanduses saab kuulda fakte piirkonna geoloogiast, ajaloost, kivide füüsikast ja keemiast ning teavet vääriskivide omaduste ja kasutamise kohta. Väidetavalt saab igaüks ise kaevandada endale isikliku õnneametüsti ja selle isegi koju kaasa viia. Kaevandus on avatud aasta läbi. Väike kaevanduskauplus asub Luosto kesklinnas, Püha-Luostontien ääres, hotell Luostotunturi vastas. Sealt saavad meeneid kaasa osta need, kellel kaevandamisega ei vedanud.
ROVANIEMI
Lapimaa ainus korralik linn ja üksiti halduskeskus on Rovaniemi. Tegemist on ka turismikeskusega, kus saab veeta linna-, loodus-, suusa-, aktiiv- ja kultuuripuhkust. Linna muuseumid eesotsas Arktikumiga pakuvad põhjamaise looduse kohta huvitavat teavet. Restoranidest on omaette vaatamisväärsus legendaarne Pohjanhovi, kus tasub süüa ehtsat põhjapõdra pruuniks praetud liha.
SAAMID
Saamid on Lapimaa põlisrahvas. Täna elab Soome, Norra, Rootsi ja Venemaa põhjapoolsetes piirkondades kokku napilt 100 000 saami. Saamid kõnelevad oma keelt ja neil on väga omapärane ajalugu. Soome põhiseaduse kohaselt on saami põliselanikel õigus säilitada ning arendada oma keelt ja kultuuri. Kõigis neljas riigis elavate põlisasustusega saamide huve esindab mitmeid saami organisatsioone koondav Saami Nõukogu. Saamide alad Soomes jäävad Inari, Enontekiö ning Sodankylä ümbrusse. Saami keel sai ametliku staatuse 1992. aastal, kui kehtestati saami keeleseadus. Saami kultuuri tutvustav muuseum asub Siidas (Inaris).
TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD YLLÄS, LEVI & ROVANIEMI, KAART EVE JAANSOO
